AS Epler & Lorenz rekonstrueeritav ohtlike jäätmete põletustehas
Eestis tekib aastas umbes 380 000 tonni ohtlikke jäätmeid, mis ei ole seotud põlevkivi tootmisega. Neist umbes 100 000 tonni vajab ohutuks käitlemiseks põletamist.
Ohtlikud jäätmed pole sugugi vaid tööstuslik probleem, sest neid tekib palju ka kodudes: näiteks õli sisaldavad jäätmed, värvid, liimid, lakid, lahustid, vanad ravimid jne. Lisaks liigitatakse ohtlike jäätmete hulka nakkusohtlikud haiglajäätmed.
Ohtlike jäätmete transportimine ja käitlemine on keerukas ning kulukas protsess. Saastekoormuse vähendamise seisukohast ning riskide maandamiseks peetakse parimaks lahenduseks tekkekohale lähimat võimalikku käitlemist. Seetõttu on väga oluline, et ohtlike jäätmete käitlemiskohad oleksid olemas ka Eestis. Hetkel on kõige keskkonnasõbralikum ohtlike jäätmete käitlusviis nende põletamine spetsiaalsetes tehastes.
Ohtlike jäätmete põletamisest Eestis
Varasemalt tegeles ohtlikest jäätmetest toodetud jäätmekütuse põletamisega ka AS Kunda Nordic Tsemendi klinkritootmise tehas. KNC tehases põletati valdav osa Eesti ohtlikest jäätmetest. Kui Kundas klinkritootmine 2020. aastal lõpetati, kadus Eestis ka võimekus põletada suuremas koguses ohtlikke jäätmeid. Tänane Eesti ohtlike jäätmete käitlusvõimekus on väga väike ning seetõttu ladustatakse ja ladestatakse jäätmeid suurel hulgal. Teatud määral viiakse käitlemisele ka välismaale.
Täna pakub kohapealse käitlemise lahendust Tartus asuv AS Epler & Lorenz ohtlike jäätmete põletustehas, mis suudab käidelda aastas umbes 2000 tonni ohtlikke jäätmeid. Olemasolev tehas valmis 1990. aastal ning rekonstrueeriti 2006. aastal. Tehast opereerib pikaajaliste kogemustega meeskond. Kolmeastmeline suitsugaaside kuivpuhastamine ning välisõhu heitmete pidev seire tagab tehase ja väljutatavate suitsugaaside vastavuse kõikidele keskkonnaalastele ja tehnoloogilistele nõudmistele.
Rekonstrueeritav ohtlike jäätmete põletustehas
AS Epler & Lorenz kavandab olemasoleva tehase laiendamist ning põletusvõimsuse suurendamist, mis aitab leevendada üleriigilise ohtlike jäätmete käitlemise võimekuse defitsiiti. Valitud tehnoloogile lahendus on oma valdkonna tipptase, kus põletusest väljuva gaas muudetakse puhtamaks kui tavapärane linnaõhk.
Rekonstrueeritav tehas lahendab korraga kolm probleemi:
1. Keskkonnasõbralik ohtlike jäätmete käitlus.
2. Jäätmete põletusel tekkiv jääksoojus suunatakse kaugkütte võrku, seeläbi väheneb soojatootmisel vajalik ressursikulu.
3. Tehas toimib lokaalse elektritootjana, samas ei vaja elektri tootmiseks taastumatuid ressursse.
Uue tehnoloogiaga jäätmete põletustehas suudab aastas põletada umbes 15 000 tonni ohtlikke jäätmeid. Oluline on tähele panna, et uue tehase rajamisega territooriumil käideldavate jäätmete kogused ei suurene ning logistilised lahendused ei muutu.
Rekonstrueeritava tehase ajajoon
- Detailplaneering 2006
- Tehase rajamise idee 2018
- Uuringud ja eeltööd 2019
- Projekteerimine 2020
- Keskkonnaametile nõuetekohase keskkonnakompleksloa muutmise taotluse esitamine koos keskkonnamõju eelhinnanguga 2020
- Keskkonnamõjude hindamine 2021 – 2022
- Ehitusloa väljastamine oktoober 2022
- Ehituse algus november 2022
- Tehase seadete tarnimine ja paigaldus 2023
- Tehase testperioodi algus sügis 2023 – kevad 2024
- Tehas töötab täisvõimsusel sügis 2024
Rekonstrueeritav tehas vastab kõikidele Euroopa Liidu standarditele ja nõuetele
Tehase rajamisel rakendatakse hetkel moodsaimat ja parimat keskkonnatehnoloogiat.
Kogu protsess on hoonesisene, mis tähendab, et täiendavat müra väliskeskkonnas tekitatakse minimaalselt. Hoones on alarõhk, mis välistab lõhnade leviku hoonest välja. Kõik võimalikud lõhnad imetakse põletusseadmesse.
Tehases kasutatakse põletussüsteemi, mis koosneb järgmistest seadmetest:
- jäätmete etteandesüsteem
- jäätmete põletusseade (pöördahi)
- järelpõletuskamber
- räbu ja lendtuha töötlemise süsteem
- suitsugaasi puhastussüsteem
- tarbematerjalide ladustamis- ja transpordisüsteemid
Põletusseadme jäätmete vastuvõtuseadmed võimaldavad vastu võtta tahkeid, pastalaadseid ja vedelaid jäätmeid. Põletusseade ja kogu tehas vastab parima võimaliku tehnika (PVT) nõuetele ning tagab parima võimaliku tehnika lubatud heitkoguste väärtused. Sarnased tehased on kasutusel mitmes lähiriigis, sealhulgas näiteks Leedus.
Tehase keskkonnasäästlik lähenemine
- Sarnastes põletustehastes kasutatakse kaasaegset põletamistehnoloogiat ja täiustatud seadmeid, mis on energiasäästlikud ning tõhusad.
- Pöördahju meetod aitab saavutada puhtama tootmise, maksimaalse soojuse taaskasutamise ning auru ja elektri tootmise.
- Tehas panustab Tartu linna ringmajanduseesmärkidesse: tehase töötamisel tekkiv ja ülejääv soojus suunatatakse Tartu linna soojusvõrku. Tehase töötamisel tekkiv soojus suudab katta Tartu linna kogu suveperioodi vajaduse.
- Ohtlike jäätmete põletusprotsessi järgselt saab eraldada metallijäätmed, mis suunatakse tagasi tööstusesse uue metalli tootmiseks.
- Tehase tehnoloogia kasutab loodusressursse võimalikult säästlikult. Tehas toodab elektrit protsessis tekkivast veeaurust – see vähendab märkimisväärselt üldvõrgust elektri tarbimist.
- Kogu territooriumil tekkiv sadevesi kogutakse kokku ja kasutatakse ära jäätmete põletamistehnoloogias.
- Tehase territooriumi pind saab olema kaetud kõva kattega, seega on välistatud võimalikud lekked pinnasesse ja põhjavette. Lisaks ehitatakse välja täielikult kinnine sademevee kogumise süsteem.
- Väheneb jäätmete väljas ladustamisele vajadus, sest kogu protsess toimib jooksvalt ning koha peal on võimalik teostada jäätmete lõppkäitlust.
3 olulist fakti AS Epler & Lorenz rekonstrueeritava ohtlike jäätmete tehase kohta
1. Moodsad jäätmekäitlustehased on väikese keskkonnamõjuga, sest tehnoloogia võimaldab väljuva gaasi muuta puhtamaks kui tavapärane linnaõhk.
2. Pöördahju meetodil töötav tehas võimaldab toota elektrit ja sooja, mis suunatakse Tartu soojusvõrku – nii panustame omalt poolt energiajulgeoleku suurendamisse.
3. Valmides on tegemist moodsaima ning keskkonnasäästlikuima ohtlike jäätmete põletustehasega meie regioonis.